Kas TALSE ikka tõuseb? (jätk)

Eelmise nädala lõpus tegime ühe joonise, kust paistis, milliseks kujuneb investeerigu inflatsiooni ja maksudega korrigeeritud tulusus erinevate investeerimisperioodide korral eeldusel, et raha investeeritakse Tallinna Börsi aktsiaindeksisse. Peetril tekkis küsimus, et milline oleks tulusus siis, kui iga aastat alustada sedasi, et 50% vahenditest on investeeritud aktsiaindeksisse ja ülejäänut hoitaks tähtajalisel hoiusel. Sellise arvutuse tegemiseks on andmed täiesti olemas – tähtajaliste hoiuste ajaloolisi intressimäärasid avaldab oma kodulehel Eesti Pank.

Esmalt vaatame, milline oleks tulusus siis, kui raha paigutada ainult tähtajalisele hoiusele. Nagu näha oleks sellise investeeringu inflatsiooniga korrigeeritud tulusus (makse ei tule hoiuseintressilt maksta) suhteliselt tagasihoidlik, aga see ei tohiks olla kellelegi üllatuseks – 10-aastase ja pikema investeerimisperioodi puhul on investeeringu inflatsiooniga korrigeeritud mediaantootlus 0.3%.

Nüüd aga vaatame olukorda, kus pool rahast oleks aktsiates ja teine pool tähtajalisel hoiusel. Sellise investeerimisstrateegia puhul on mõningad täiendavad nüansid, millega tuleb arvestada:

  • Aktsiainvesteeringud on tulumaksuga maksustatud, hoiuseintressid ei ole;
  • Portfelli iga-aastane balansseerimine toob endaga kaasa jooksva maksukohustuse – kui aktsiainvesteering oli mingil perioodil tulusam kui raha hoidmine tähtajalisel hoiusel, siis tuleb mingi osa aktsiainvesteeringust realiseerida ja saadud raha hoiustada –  nii tasakaalustub portfell jälle suhtele 50:50. Aktsiate realiseerimisest aga tekib tulu, millelt tuleb maksta tulumaks (eeldusel, et eelmisel perioodil ei olnud kahjumit, millega saab selle tasaarveldada).

Tulemused on toodud alljärgneval joonisel. Nii miinused kui plussid on veidi väiksemad.  10-aastase ja pikema investeeringu mediaantulusus oleks sellise kombinatsiooniga 4.7%, ehk veidi madalam kui puhta aktsiainvesteeringu puhul (5.1%).

Kui juba hoiustamist ja aktsiainvesteeringut kombineerima hakata, siis tekib küsimus, kas eksisteerib mõni teine kombinatsioon, mis annab kõrgemat tulusust kui puhas aktsiainvesteering?  Tuleb välja, et jah.  Kui paigutada 82% oma rahast aktsiatesse ja 18% hoiusele, siis on võimalik teenida  üle 10-aastaste investeeringute puhul ka 5.4% tootlust.

Lõpetuseks vaatasime, kas on ka mingi aktsiate ja tähtajalise hoiuse kombinatsioon, mis minimeerib riski (portfelli tulususe standardhälve). Tuleb välja, et inflatsiooni ja maksudega korrigeeritud tulususi vaadates ei olegi kõigi madalama riskiga portfell see, mis sisaldab 100% tähtajalist hoiust – minimaalse riskiga portfell sisaldab 6% ulatuses aktsiaid. Vot siis 🙂

Kas TALSE ikka tõuseb?

Sten leidis paar päeva tagasi New York Timesist huvitava loo, mille kõrval oleval joonisel oli kenasti ära toodud S&P 500 aktsiaindeksi tootlused erinevate sisenemis- ja väljumisaegade ning positsiooni pikkuste lõikes. Aegrida on päris muljetavaldava pikkusega (alates 1920. aastatest) ja ka joonis ise pakub mõtlemisainet – kui arvestada hinnatõusu ja maksudega, siis on 20 aastase perioodiga investeeringute mediaantootlus olnud küllaltki tagasihoidlik (4,1%). Kes soovib artikliga täpsemalt tutvuda, leiab selle siit:

http://www.nytimes.com/interactive/2011/01/02/business/20110102-metrics-graphic.html?src=me&ref=business

Seda artiklit lugedes tulid meelde vanad head ajad, mil me ülikoolis oma raha Maapanga aktsiatesse investeerides rikastuda püüdsime. Siis oli TALSE  pea igapäevane jututeema – kui TALSE  tõusis, siis oli hästi, kui langes siis halvasti. TALSEst on tänaseks saanud ajalugu, aga Eesti aktsiaturul kaubeldakse aktsiatega ikka ja ka indeks, mille pealt turu tootlust arvutada, on olemas. Seega otsustasime teha sarnase joonise ka OMX Tallinn (ja tema eelkäija TALSE) kohta.

Tehniliselt poolelt – oleme arvestatud inflatsiooni mõjuga (tarbijahinnaindeks), samuti investeeringu realiseerimise hetkel kehtinud tulumaksuga. Tulumäärade arvutamisel kasutatakse indeksi väärtuse aasta keskmiseid näitajaid.

Joonist tuleks lugeda sedasi, et ridades on investeeringu alustamise ning tulpades realiseerimise aasta. Näiteks – kui keegi investeeris 1997 aastal ning väljus turult aastal 2005, siis oli tema investeeringu tootlus 3,5% aastas.

Nagu näha, et ole pikaajaliste positsioonide tootlused ka Eestis midagi roosilist. Kaks olulisemat mõõnakohta (1998 – 1999 ning 2008-2009) teevad tulumääradega ikka päris laastavat tööd. 1997. aastal alustatud ja 2010 realiseeritud investeeringu aastakeskmine tulusus on 0.1%.  Kes sisenesid 2000 alguses, nendel on veidi rohkem õnne olnud, kuid pärast seda kärbib tulumäärasid juba teine kriis.  Samas on meil ka perioode, kus 5 aasta keskmised tootlused on 28%.

Nii et NYTimesti artikli pealkiri on tõesti õige – investeerimise puhul on kõige olulisem see, millal sa alustad ja millal lõpetad. Iseasi on see, kas see mõttetera ka kedagi rikkaks teeb 🙂

Lõpetuseks suur tänu Nasdaq OMX Tallinn inimestele, kes ajaloolised andmed meile kättesaadavaks tegid.

Generatsioonid ikka nii erinevad vist ei ole

Erik Ehasoo kirjutas Postimehes artikli: Pensioniea vanusepiir tuleks kaotada http://www.postimees.ee/?id=363216

Täitsa põnev lugemine. Ärge saage minust valesti aru, pensionisüsteemi muudatuste osa ei ole tõenäoliselt lugemist väärt (Lauri Leppik on sellest ühtteist ka juba kirjutanud http://www.postimees.ee/?id=363599), küll aga meeldis mulle see noore generatsiooni kirjeldus.

Tänapäeva noor on inimene, kes juba ammu teeb ainult seda tööd, mida ta tahab. Kui kohalik ülemus muutub liiga ülbeks, siis on maailm täis tuhandeid pakkumisi. Töötamine raha pärast on minevik.

Jutt jumala õige, maailm on tõesti lahti, pakkumisi palju. Ainult et miks see noorte tööpuudusi ikkagi ca 30% on? Kõik pakkumised ei ole ikka vist kõigi jaoks …

Kui oled kasvanud üles kalurikülas, siis tundub ikka, et kõik oskavad kala püüda. Mis sellest, et mõned sajad kilomeetrid  eemal paiknevas kaevurikülas pole pooled inimesed kunagi merd ega jõge näinud.

Hea lugeja!

Sellelt lehelt leiad mõttekäike, mis ei pretendeeri Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentAR ametliku seisukohta tiitlile, kuid tunduvad nende autoritele sellegipoolest piisavalt huvitavatena, et neid teistega jagada.  Loodetavasti sünnivad nendest huvitavad arutelud, mille tulemusena kusagil midagi paremaks saab.