Rahvaste rikkusest

Mõtiskledes Eesti võimaluste üle rikastele riikidele järele jõuda, tekkis küsimus: kui palju on Lääne-Euroopa riikidel läinud aega, et jõuda selle majandusliku arengutasemeni, kus nad on? Ehk teisisõnu, mitu aastat tagasi olid nad praeguse Eestiga võrreldaval arengutasemel?

Tegin väikese rehkenduse. Võtsin võrdluspunktiks 2009. aasta Eesti SKP inimese kohta ning leidsin, mis aastal erinevate riikide SKP oli samal tasemel. Tulemused on esitatud kaardil (sellel klikkides näeb  suuremat versiooni). Iga riigi kohta on toodud kaks numbrit: esiteks aasta, mil selle riigi SKP per capita oli Eesti 2009. aasta tasemel, ja teiseks see, mitu korda oli 2009. aastal selle riigi SKP inimese kohta suurem Eesti omast. Nt Soome oli Eesti arengutasemel aastal 1979 ning aastaks 2009 oli sealne SKP inimese kohta 1,8 korda suurem kui Eesti oma samal aastal. Sama värvi on riigid, mis olid Eesti arengutasemel samal kümnendil (nt sama värviga on UK, Hispaania ja Itaalia, mis olid Eesti tasemel 1980. aastatel). Välja on jäetud need riigid, mis 2009. aasta seisuga olid Eestist vaesemad.

Kui Soome saavutas Eesti taseme 30 aastat tagasi, siis seda ei tuleks tõlgendada nii, et Eesti on oma arengus Soomest 30 aastat maas. Me võime olla neist maas ka 15 või 50 aastat — see sõltub sellest, kas meie majanduskasv ületab Soome oma, mis 1979-2009 oli keskmiselt 2,7%, või mitte. Näiteks Iirimaa on 1990. aastal Eesti praeguselt tasemelt alustades jõudnud Soome praeguse tasemeni vaid 12 aastaga, mil keskmine kasv oli 6%. (Nagu kirjutab Michael Lewis suurepärases Iirimaa praegust kriisi käsitlevas artiklis, ei ole keegi päris kindel, mis nende eduloo taga oli).

Pean tunnistama, et ma ei kujutanud ette, et Eesti arengutase oli Põhjamaadel käes nii kaua aega tagasi. Näiteks Norra oli seal, kus meie praegu, juba neljakümne aasta eest ehk vahetult enne Põhjamere nafta puurimisega alustamist. Muide, Norra praegune tase on see, mille me saavutame 15 aastaga viie rikkama EL riigi hulka jõudes. Et jõuda sinna aastaks 2026, peame kasvama keskmiselt 7,3 protsenti aastas ehk üle kahe korra kiiremini kui Norra. (Küllap aitaks meid selle eesmärgini J. P. Getty poolt sõnastatud edu valem: rise early, work hard, strike oil.) Kuid ka 4,82% aastas kasvades jõuame ükskord sinna niikuinii — Norra praeguse tasemeni aastaks 2033 ja viie rikkama hulka 2042.

Alljärgnev pilt aga on sama kaart 2007. aasta seisuga, kujutades seda, mis aastal erinevad riigid olid Eesti 2007. aasta tasemel. Nagu näha, oli buumi tipphetkel n-ö ajaline kaugus nii mõnestki vana Euroopa riigist toona märkimisväärselt väiksem. Kriis on meid arengus päris palju tagasi paisanud.

Tehniline lisa. Aastad, mil riigid olid Eesti tasemel: aluseks võeti Eurostati andmed Euroopa riikide SKP-st inimese kohta PPS alusel, millest varasemate aastate numbrid tuletati Penn World Table SKP per capita reaalkasvude aegridade põhjal. Aasta 2009 SKP kordajad on Eurostati SKP per capita PPS. Viia rikkama riigi hulka jõudmise arvutustes on kasutatud IMFi World Economic Outlooki prognoose EL riikide kohta kuni 2015, sealt edasi teistel riikidel peale Eesti 2015. aasta SKP kasvumäärad.