Palju üks sõjapõgenike laine nii keskmiselt ka maksab?

Marko Sõmer
Janno Järve

Vene sõjalaeva on kõigis maailma keeltes juba kuu aega pikalt saadetud, kuid ära minna ta ei taha. Sõjategevuse eest on pakku jooksnud üle 3,5 miljoni ukrainlase, kellest veidi alla 20 000 on jõudnud ka Eestisse ja plaanib mõneks ajaks siia jääda.

Täna peab meie põhitegevus olema loomulikult suunatud sellele, et kõik vajajad saaksid võimalikult kvaliteetset abi. Samas on meil juba täna arvajaid, kes leiavad, et Eesti on sõjapõgenike vastuvõtmisel liiga agar ja sellega kaasnevad kulud on liiga suured ning meile üle jõu käivad.

Mõtlesime, et teeme mõjuanalüüsi kiirusrekordi ning arvutame suurusjärguliselt kokku, millised on sõja eest pakku tulnud Ukrainlaste Eestis olemisega seotud tulud ja kulud. Selle arvutuse aluseks on mõned aastad tagasi ühe RITA (vt https://ranne.ut.ee/) projekti raames koostatud rände tulukulumudel, mis võimaldab arvutada töö-, õpi- ja pererände mõju riigieelarve kuludele ja tuludele.

Kuna keegi päris täpselt ei tea, palju ja millised põgenikud Eestisse tulevad, siis mängime läbi sellise stsenaarium:

  • Eestisse tuleb 20 000 sõjapõgenikku (umbes nii palju neid täna on)
  • nad jäävad siia 2 aastaks
  • tulijates 40% (8000) on lapsed, 55% (11 000) tööealised ning 5% pensioniealised
  • laste hulgas on poisse ja tüdrukuid võrdselt, vanemates vanuserühmades on naisi 75% ning mehi 25%
  • kõik sisserändajad on keskharidusega

Joonis 1. Ukraina sõjapõgenikega seotud kumulatiivsed kulud ja tulud: kõik on Eestis 2 aastat

girafe

Nagu näha, tekitaks selline olukord 100 aasta perspektiivis kokku Eestile ca 70 mln euro võrra rohkem kulusid kui tulusid. Kulude ja tulude vahel on ootuspäraselt kõige suurem lastel, kes moodustavad sõjapõgenikest pea poole. Kuludest moodustavad suurema osa kulutused üldharidusele (lapsed), sotsiaalkaitsele ning ka raviteenustele. Eestile tekivad tulevikus rahvusvahelistest lepingutest tulenevad kohustused ka penisoni osas, kuigi nende suurus on (tulenevalt sõjapõgenike lühikesest siinviibimise ajast) suhteliselt tagasihoidlik.

Joonis 2. Ukraina sõjapõgenikega seotud kulud ja tulud: artiklite lõikes

girafe

Täiskasvanud suudavad Eestile maksutuluna ka ühtteist tagasi anda, seda isegi nii väikese ajahorisondi (kaks aastat) korral. Pererändajana Eestisse tulnud keskharitud naiste (nemad on meie simulatsioonis kõige suurem grupp) aastas teenitav töine tulu on meie mudelis sõltuvalt vanusest ca 30-40% omavanuste kohalike keskmisest tulust (see on kombinatsioon madalamast hõive määrast ja sissetulekust). Lisaks töisele tulule mängib oma rolli ka see, et Eestis on senini valitsenud tööjõupuudus ning sisseränne võiks aidata seda veidi leevendada, mis omakorda võimaldaks meil rohkem tooteid ja teenuseid pakkuda (sisserände kaudsed ja tingitud efektid). Iseküsimus on, kui suureks kujuneb sisserände roll tööjõupuuduse leevendamisel tänasel hetkel: eeldatavalt tabab meid sellel aastal ikkagi mõõdukas majanduslangus (tingituna mitte sõjapõgenike rändest, vaid muudest teguritest) ning ka väliskeskkonna prognoos pole just kõige roosilisem.

Joonis 3. Pererändajate töise tulu kohanemiskõverad

Katsetame nüüd teistsugust stsenaariumi ja eeldame, et 75% siia tulnutest läheb kahe aasta pärast tagasi, 25% jääb aga siia (eeldame, et sama proportsioon kehtib kõigis vanusegruppides). Sellisel juhul oleks pilt hoopis teine. Järgmise saja aasta perspektiivis võidaks Eesti sellest 2017. aasta hindades ca 1,33 mld eurot.

Joonis 4. Ukraina sõjapõgenikega seotud kumulatiivsed kulud ja tulud: 25% jäävad pikemaks ajaks

girafe